1994. aastal rentis vallavalitsus koolile
ruumid Sõmerpalu sovhoosi uuest kontorihoonest, mis said ka põhjalikku
remondi. Ja kuigi aasta hiljem, hoolimata sovhoosi juhtkonna ägedast
vastuseisust, anti maja ministeeriumidevahelise kokkuleppe alusel päriselt
üle vallale, jagati ruume veel 1998. aasta alguseski Sõmerpalu
riigimajandi, hiljem erastatud Sõmerpalu Agro kontoritöötajatega.
Meie kool avati 1. septembril 1948. aastal kohalike elanike soovil ja
sai nimeks Sõmerpalu sovhoosi algkool. Tööks eraldati
koolile üks ruum mõisa peahoonest, tolleaegsest sovhoosi kontorist.
Võrumaa Haridusosakond määras kooljuhatajaks noore Maria
Višnevski ja õpetajaks Aive Tiku. Oma esimest, 1948/49.õppeaastat
alustas kool kolme klassiga kahes klassikomplektis I klass ja II + III
klass. Et kasutada oli ainult üks ruum, töötati vahetusega:
I klass hommikupoolikul, II ja III klass õhtupoolikul.
Järgmiseks, 1949/50. õppeaastaks anti koolile juurde teinegi
klassiruum ning tööd saadi jätkata juba ühes vahetuses.
Tuli juurde ka IV klass. Õpetaja Aive Tikk lahkus ning tema asemele
tuli Vambola Kongo. Klassid ühendati komplektideks I+II ja III+IV
klass. Kevadel andis kool oma esimese lennu. Need olid 9 IV klassi lõpetajat.
Ka järgmine 1950/51.õppeaasta tõi juurde uue ruumi,
nimelt saadi koolile kantselei. Algkool jätkas tööd 4 klassiga
Sama aasta sügisel avati kooli baasil Sõmerpalu Sovhoosi Maanoorte
Kooli V ja VII klass, kus tunde andsid samad õpetajad. 1953. aastast
asus maanoorte kooli juhatama Paul Mõts. Töötas see kool
mitu aastat ja seal said 7-klassilise hariduse paljud kohalikud noored,
kelle koolitee oli sõja tõttu pooleli jäänud.
Algkool hakkas tasapisi kasvama. 1952. aasta sügisel oli algkoolis
46 õpilast, nendest 12 esimeses klassis.
Järgmisel sügisel suunati Vambola Kongo Osulas asuva Sõmerpalu
7 klassilise Kooli õpetajaks. Tema asemele tuli Ilse Org. Kaadrimuudatus
kestis ainult aasta ja 54. aasta sügisest töötas Vambola
Kongo jälle Sõmerpalu, nüüd juba kooli juhatajana.
Maria Višnevski, kes oli abiellunud ja kandis nüüd perekonnanime
Kongo, oli I veerandil sünnituspuhkusel. Teda asendas E. Keerberg,
Pikaks ajaks jäidki koolis õpetama põhiliselt Vambola
ja Maria Kongo. Kui 1956.a. kool kasvas ja avati kolmaski klassikomplekt,
tuli juurde ka kolmas õpetaja Linda Kurusk. 1959. aasta oli teatud
mõttes rekordaastaks - I klassis asus õppima 16 poissi-tüdrukut.
Sellele järgnesid suuremad muudatused koolielus. Nimelt
1960. suvel saadi juurde üks klassiruum,
pesemisruum, riietusruum ja uus kantselei ning kuivkäimlate asemele
ehitati veeklosetid. Sügisel alustas tööd 27 õpilasega
pikapäevarühm, kasvatajaks Alviine Villems. Kuna peaaegu kõik
õpilased soovisid olla pikapäevarühmas, avati alates
II poolaastast ka teine rühm. Sõmerpalu sovhoosi söökla
baasil hakati õpilastele andma sooja toitu, pikapäevarühma
õpilastele kaks korda päevas. Võru Rajooni TSN Täitevkomitee
andis koolile 18000 rubla sisseseade täiendamiseks, mille eest osteti
10 voodit koos vastava varustusega, 4 kitarri, 8 mandoliini, akordion
ja magnetofon. Muretseti ka spordivahendeid: 2 võimlemismatti,
kits, 15 kelku, 15 paari suuski, 4 paari uiske ja palle. Koolitöö
muutus lastele palju huvitavamaks. Eriti rõõmsad olid pikapäevalapsed,
iga talvepäev katsuti uusi suuski ning kelke. Kevadel toimus Võrus
algkoolide spartakiaad, millest ka Sõmerpalu Algkool osa võttis.
Eriti hästi esinesid tüdrukud Urve Vaab, ja Tiina Liiber. Poistest
tuli Aksel Kirch 60 m jooksus oma vanuseklassis neljandaks. Sõmerpalu
Algkool saavutas 182,6 punktiga ülekaalukalt esikohaja ja karika.
Esmakordselt selle kooli ajaloos toimus kooli lõpetajate ärasaatmine
piduliku aktusega, millele järgnes ühine laud. IV klassi lõpetajaid
oli 14. Aktusel esines kooli keelpilliorkester, parast lauas istumist
algas tore tants. Osavõtjaid peost oli üle 70 lapse ja lapsevanema.
Kõigile meeldis see üritus ja kooli pidulik lõpetamine
otsustati muuta traditsiooniliseks. Otsustati sisse seada ka kooli album,
kuhu kleebitakse kõigi lõpulendude fotod.
1961.a. Alviine Villems lahkus ja tema asemele tuli kasvatajaks Evi Kongo,. Tööle hakkas kolm klassikomplekti ja 2 pikapäevarühma. Viimastes pandi suurt rõhku õpilaste vaba aja veetmisele. Selleks muretseti mitmesuguseid lauamänge, aga tehti ka näiteks vineeritöid, millest isegi tüdrukud taie innuga osa võtsid. Nääripeol sai suure aplausi osaliseks õpetaja Linda Kuruski juhatatud kooli keelpilliorkester, suvel võttis õpilaskoor osa Võru koolinoorte laulupäevast. Järgmisel,
1963. aasta kevadel toimus Võrus
pioneeride agitrühmadevahelisest võistlusest. Sõmerpalu
pillimehed said suure aplausi osaliseks ja pääsesid lõppkontserdile.
Koolis sai traditsiooniks pühendada üks kevadpäev looduse
põhjalikumale tundmaõppimisele - korraldati ühine kalastusmatk
mööda Võhandu jõeäärt Sõmerpalust
Vagula järveni. Tutvuti jõe ja kalakaitse probleemidega, toimusid
kalapüügivõistlused. Sõmerpalu sovhoosile istutati
ca 300 m kuusehekki, mis kahjuks küll enamuses hävis liiga kuiva
suve tõttu. Sellest kevadest hakati õpilastele korraldama
pärast kooli lõppu ekskursioone.
1963. aasta sügisest muutus kool kahekomplektiliseks I + IV ja II
+ III klass. Suuremaks sündmuseks oli rajooni koolinoorte isetegevusülevaatus.
Sõmerpalu kooli esindasid seal 2 deklamaatorit: Juta Kamber ja
Tiiu Teder, lauljad ning orkester. Juta tuli I- IV klassi osalejatest
rajoonis oma "Päikese lastega" esimesele, Tiiu kolmandale
kohale. Juta käis Tartus televisioonis esinemas ja Tallinnas lõppkontserdil.
Mudilaskoor võttis osa rajooni koolinoorte laulupäevast. Suurt
elevust tõi kitsasfilmi aparaadi saamine. Iga nädal näidati
kord või kaks filme. Need päevad olid suursündusteks.
1965.aasta jaanuaris ja veebruaris levisid
koolis mumps ja gripp. Ainult mõni üksik õpilane ei
haigestunud.
Maikuus algas koolis kapitaalremont, mida Sõmerpalu sovhoos oma
kulul tegi. Isegi pidulik lõpupeo laud jäi selle tõttu
ära. Koolis alustatud remont venis ja venis ning oli tegemist, et
jõuda enne uue õppeaasta algust valmis. Remondi käigus
laoti kolm uut ahju, parandati ning värviti põrandaid ja seinapaneele.
värvide hankimisega oli tegemist. Tänu sõpradele saadi
need Hulja sovhoosist. Sügiseks olid tööd siiski tehtud
ja 36 last võisid õppeaastaga pihta hakata. Õpetajateks
olid ikka Vambola ja Maria Kongo, ning Linda Kelp. Kevadtalvel toimunud
ülerajoonilistel pioneeride talimängudel tulid esikohale Sõmerpalu
kelgutajad Peeter Tamm ja Jaan Kukumagi. Kevadel toimunud Võru
spartakiaadil sai Jüri Maasikmets jooksus II koha ja jagasid Aavo
Piibariga II kohta palliviskes. 1967. aasta talvel juhtus algkooli õpilasega
õnnetus - Elviira Junolainen sõitis kelguga vastu puud ning
toimetati põrnarebestusega haiglasse.
1968. aasta kevadel määrati Linda
Kelp Sõmerpalu rahvamaja juhatajaks ja ta lahkus koolist, kuid
käis andmas laulmise tunde ja juhatamas kooli orkestrit. Sügisest
sai kool uue laulmise õpetaja Juta Rebase. Ta ei jäänud
kooli kauaks, lahkus juba järgmise õppeaasta I veerandil.
Laulmist hakkas uuesti õpetama Linda Kelp.
1969. aasta suvel tegi sovhoos koolis põhjaliku
sanitaarremondi, mille käigus vahetati ka rõdu põrand.
1970/71. õppeaastast muudeti Sõmerpalu
Algkool 4-klassilisest koolist 3-klassiliseks. See tekitas lastevanemate
hulgas palju arusaamatusi ning koolis sekeldusi. Mitmed õpilased
lahkusid. Lahkus ka õpetaja Evi Kongo Sõmerpalu sovhoosi
lastepäevakodu kasvatajaks, põhjuseks oli liiga väike
ja palk. Märtsi alguses algas sovhoosi sööklas remont ja
söökla kolis ajutiselt kooli ruumidesse. No nüüd oli
alles kool rahvarohke. Nii nimetatigi kooli mõnda aega "kool-
sööklaks". Ajutistest raskustest saadi üle tanu üksteise
mõistmisele ja huumorimeelele.
Järgmiseks õppeaastaks vähenes õpilaste arv 25-le.
Muusikatunde tuli nüüd Linda Kelbi asemele andma Sirlei Pillav.
1972. aasta 30. märtsil toimus koolis
suur lastevanemate koosolek. Sovhoosi direktsiooni poolt oli tehtud ettepanek
kooli sulgemiseks ning ruumide üleandmiseks sovhoosile. Koosolekust
võttis osa ka haridusosakonna juhataja Savi. Lastevanemad ei olnud
nõus õpilaste suunamisega teise kooli. Arutelu käigus,
mis oli kohati üsna sõnarohke, leiti, et kooli sulgemine ei
tule õppetööle kasuks. Lõpuks leiti siiski ühiselt,
et kool on vajalik.
1972. aasta sügisest suuri muudatusi ei tulnud, ainult muusikat hakkas
õpetama Aimi Kostabi. III õppeveerandil murdsid kooli jälle
sisse gripp ja mumps. Terve rida õpilasi pidi koolist haiguse tõttu
puuduma.
1974. aasta suvel tegi Sõmerpalu
sovhoos kooli ruumides kapitaalremondi. Uuendati elektrijuhtmestik, remonditi
ahjud ning valgendati laed. Õpetajad värvisid põrandad.
Suvine ravimtaimede kogumise plaan (kokku ainult 50 g) ületati 24
korda. Järgmisel suvel alustati veranda põranda uuendamisega,
kuid uue õppeaasta alguseks valmis ei jõutud.
1975. aasta 1.september jäi meelde,
sest esmakordselt olid kõik töövihikud ilmunud õigeaegselt.
Kaadri osas muudatusi ei olnud. Vähese õpilaste arvu tõttu
polnud võimalik organiseerida koolis pikapäevarühma.
4. novembril toimus Sõmerpalu 8-klassilises Koolis pidulik pioneeride
malevakoondus, kus algkooli I klassi õpilased võeti vastu
oktoobrilasteks. Kevadisel malevakoondusel võeti aga pioneerideks
kõik III klassi õpilased
1977. aasta suvel oli kooli ruumides EOM
rühm. Pärast rühma lahkumist oli suurt tegemist , et ruumid
uueks õppeaastaks jõuaks korda seada. Märtsikuus 78
toimus õpetajate atesteerimine. Mõlemad õpetajad;
Vambola ja Maria Kongo, atesteeriti tingimusel, et võtavad suvel
osa täienduskursustest. Nii nad suvel sõitsidki mõlemad
23 päevaks Värskasse täienduskursustele "Õppe
ja kasvatustöö teooria ja metoodika".
1978/79. õppeaasta alguseks oli koolis
21 õpilast. Õppeaasta normaalset algust häiris mitme
õpiku puudumine. Ka klassipäevikud jõudsid kooli alles
19. septembril. Õpilasi Sõmerpalu sööklas ei toitlustatud,
sest vihmase sügise tõttu oli suunatud sovhoosi üle 100
linlase abiks ja söökla ei jõudnud kõiki toita.
Õpilastele hakati sooja toitu andma alles alates 17. oktoobrist.
Oktoobris haigestusid paljud lapsed düsenteeriasse. Detsembris segas
õppetööd tugev pakane. Suvel tehti kooli ruumides remont.
Õpetajad värvisid kõik põrandad ja lakkisid
üle kõik koolipingid, sovhoosi poolt uuendati pesemisruumi
põrand.
1980. aasta novembrikuu töötas
Maria Kongo koolis üksinda , sest Vambola Kongo oli südameoperatsioonil.
AIles detsembris tuli asendajaks Tegla Vedler, kes jäi kooli õppeaasta
lõpuni.
1982. aastal pani sovhoos majale uue katuse
ja valgendas välisseinad. Enam ei jooksnud vihmaga laed läbi
ja väljast oli maja kohe ilusam vaadata. Hiljem selgus küll,
et katuseluugi juurest tuleb vesi läbi ja saju korral tilkus see
just I klassi õpilastele pähe. 4. novembril käisid külas
Kurenurme 8. kl. Kooli algklasside õpilased. Nad tutvusid meie
kooliga, söödi koos lõunat ja edasi mindi koos Osula
8. kl. Kooli, kus toimus pidulik malevakoondus ning meie kooli I klassi
õpilased võeti vastu oktoobrilasteks. Hiljem toimus rongkaik
vennaskalmistule, kuhu õpilased lilli asetasid.
1984/85. aasta .1. septembril heisati esmakordsel
esimese koolipäeva auks. Riigilipud. Märtsis haigestus juhataja
Vambola Kongo, teda hakkas asendama Tegla Vedler. Järgmise õppeaasta
IV veerandil jõudis Vambola Kongo pensioniikka ja Tegla Vedler
tuli taas õpetajaks.
Seoses 6-aastaste laste koolitulemisega toimus 1986. aasta suvel kooli
laiendamine. Sovhoosilt saadi juurde 2 ruumi, kus tuli teha põhjalik
remont. Vajaminevad materjalid hankis kool ise. Remondi käigus vahetati
elektrijuhtmestik, tehti kaks uut ahju, uuendati tapeedid ja värviti
põrandad. Kuna voodivarustuse hankimisega oli raskusi, tulid appi
6-aastaste laste emad, kes õmblesid valmis nii voodilinad kui padjapüürid.
Septembris oli siginat-saginat palju. 6aastasi tuli kooli 15, 7aastasi
12 last. Kool kasvas korraga 45lapseliseks. Täienes ka õpetajate
pere. Kuueaastaste lastega hakkas tööle Raina Liimets. Ja kuigi
Vambola Kongo oli pensionieas, jäi ta edasi juhatajaks. Toitlustamise
organiseerimisega oli koolil senisest suuremad raskused.. 27. novembril
1986 toimus Sõmerpalu sovhoosi direktori juures suurem nõupidamine,
kus arutati külanõukogu koolide tulevikku. Koosolekust võtsid
osa haridusosakonna, rajooni täitevkomitee, partei rajoonikomitee,
külanõukogu, majandite ja koolide jubid. Seoses sovhoosi uue
kontoriboone ehitamisega pakuti koolile praegust kontorihoonet taies ulatuses.
Jõuti kokkuleppele, et praegune algkool kujuneb edaspidi 9-klassiliseks.Alates
1987. aastast tuleb igal sügisel juurde üks klass. Kuna oli
ilmne, et edaspidi jääb ka see hoone kitsaks, leiti, et on tarvis
juurdeehitust. Hoonesse lubati panna keskküte, kuid ei otsustatud,
kes paigaldab.
26. detsembril toimus kooli nääripidu. Õpilaste suure
arvu tõttu polnud seda
võimalik pidada koolimajas, vaid sovhoosi spordihoones. Uus aasta
algas külmadega ning temperatuur langes alla 30 kraadi. Selle tõttu
ei alanud kolmas veerand mitte 12. jaanuaril nagu oli ette nähtud,
vaid 14. jaanuaril. Esimesel koolipäeval olid klassiruumid jahedad,
10- 12 kraadi. See külm võttis esmakordselt ka veetorud kolmeks
päevaks kinni. Veebruaris toimus kooli kontrollimine inspektor Evi
Kasesalu poolt. Oli tunda suuremat huvi kooli asjaajamise vastu. Varem
oli inspektor koolis ainult üks päev, nüüd aga kolm
päeva. 24. veebruaril toimus koolis inspekteerimisakti arutelu, kuhu
oli kutsutud ka sovhoosi direktor, partei algorganisatsiooni sekretär,
lastevanemate komitee esimees ja haridusosakonna juhataja. Õppekasvatustöö
tulemustega jäädi rahule. Soovida jättis ainult mööbel,
mis polnud kaasaegne. Probleeme tekitas neljanda klassi juurdetulek, ei
jätku ruume, koridorid ei mahuta vahetundide ajal kõiki õpilasi,
riidehoid jääb kitsaks, küsimärgi all oli ka kaader.
Neljas õppeveerand algas suurte raskustega, sest õpetaja
Raina Liimets läks haiglasse operatsioonile. Rajooni poolt talle
asendajat ei leitud. Asi sai lahendatud kohapeal. Hella Kelpil oli võimalus
käia nädalas kolmel korral ja õpetaja Lindmets, Mairel
kahel korral kuueaastastele tunde andmas. Suvel tehti sovhoosi poolt (kooli
materjaliga) ühes ruumis täielik sanitaarremont ja uus ahi ning
anti see koolile klassiks.
Suur segadus oli kooli laiendamisega. Sovhoosi juhtkonna poolt nõuti
neljanda klassi avamist, kuid haridusosakond ei olnud sellega päri
ning sügisel neljandat klassi juurde ei tulnud ja 1987. aasta septembris
alustas tööd kolm klassikomplekti:
I klass, juhatajaks Raina Liimets,; 7-aastaste II klass, juhatajaks Maria
Kongo ja 8-aastaste II +III klass, juhatajaks Tegla Vedler. Koolijuhatajaks
jäi Vambola Kongo.
Õppeaasta algas õpilaste toitlustamise murega. Sovhoosi
juhtkond nõudis, et kool avaks sovhoosi vanas sööklas
oma söökla, kuid haridusosakond ei lubanud täiendavaid
koosseise. Lepiti kokku, et kooli söökla jääb esialgu
tööle majandi söökla filiaalina. Toitlustamine algas
7. septembril.
29. septembril kolis sovhoosi kontor uude majja. Sidejaoskond jäi
esialgu
koolimajja. Vabanenud ruumide saatus oli lahendamata, sest koolil polnud
teada
täpset tulevikku laiendamise suhtes. Sügisvaheajal võeti
kasutusele kolm sovhoosi poolt vabastatud ruumi. Nendest said üks
klassiruum, õppevahendite ruumi ning magala. Endine magala jäi
õpilastele vahetundideks jooksuklassiks. Õppeaasta jooksul
toimus majas pidev remont. Ühendati üheks klassiruumiks endine
kontori ja sideruum. Remonditi kolmandal korrusel magamisruumiks kaks
sovhoosi kabinetti. Märtsis toodi koolile kinoprojektor "Raduga
2", mis filmide puudumise tõttu aga ei leidnud kasutamist.
Suvel toimus koolimajas suurem remont. Kooli päralt oli kogu vana
mõisahäärber. Kevadel ei lahkunud koolist ükski
kolmanda klassi lõpetaja, sest oli otsustatud järgmisel õppeaastal
avada neljas klass. Suvel sai kool juurde tublisti uut mööblit.
Õpetajate tuba sai täielikult uue sisustuse ja kõik
aknad uued kardinad.
1988/89. õppeaasta algas 1. septembril
suure sagimisega, sest seitsmeaastaselt koolitulnute neljas klass nimetati
viiendaks klassiks. Lisaks õpilastele ja nende vanematele oli kooli
tulnud seI päeval ka palju külalisi .- täitus nelikümmend
aastat kooli avamisest. Tervitama olid tulnud sovhoosist direktor, parteisekretär
ja ametiühinguesimees, külanõukogust esimees ja sekretär,
Osula 9-kl. Kooli pioneerijuht, Sõmerpalu lasteaed ning kooli lastevanemate
komitee. Aktusel peeti kõnesid ja anti üle kingitusi.
Kooli tuli ka uusi õpetajaid - 5. klassi juhatajaks S. Parts. muusikaõpetajaks
kooli Hella Kelp, kes oli abiellunud ja kandis nüüd perekonnanime
Kasuk ja saksa keele õpetajaks Ene Pedastsaar lasteaiast.
22. detsembril toimus koolis pidu, mida ei nimetatud enam nääripeoks,
kuid ka jõulupeoks veel mitte. Esmakordselt algas talvine koolivaheaeg
23. detsembril. Lapsed siiski tunnistusi ei saanud. Õppeaasta jaotati
kolmeks trimestriks ja tunnistuste saamine ei langenud vaheaegadega enam
päriselt kokku.
Suve jooksul remonditi koolis seitse ahju, neist 4 laoti uuesti. Taastati
ka inglitega
ahi. See oli mõisnikuaegne ingleid kujutava suure kujutava kahhelplaadiga
abi, mida nõukogude ajal kästi kord lammutada kord kinni katta,
kuid mõnede parteitegelaste mõistva suhtumise tõttu
jäi siiski alles.
Järgmisest, 1989/90.õppeaastast muudeti kooli nimi, nüüd
olime Sõmerpalu 9-klassiline Kool, kuigi ainult kuue klassiga.
Õpilaste arv tõusis 59-le. Juurde tulid õpetajad
Tiiu Kivi ja Ilvi Kangro. Sellel aastal oli esmakordne võimalus
ametlikult jõulusid tähistada. Pidu peeti sovhoosi võimlas.
II poolaasta algas 8. jaanuaril. Direktor Vambola Kongo haigestus ega
saanud koolitööst enam osa võtta. Teda asendama määrati
Maria Kongo.
Algasid tööd kooli laiendamiseks ning juurdeehituste planeerimiseks.
Ilusad kavatsused nägid ette vana mõisahäärberi
restaureerimist ning tunneli abil kõrval asuva tõllakuuriga
ühendamist, mida pikemat aega oli kasutatud klubihoonena.
1990. aastal algas kool laupäeval,
1 septembril. aktuse ja avatundidega klassides.
Klaveriklass ehk jooksusaal näitas selgelt: kool on suureks kasvanud,
kitsas on. Oli ka esimene üllatus: 12 esimesse klassi vastu võetud
pisipoisi-tüdruku asemel ootas
aabitsat 13 last. Üks lapsevanem oli toonud oma pisipoja kooli ilma
eelnevalt
teatamata. Kooli oli juurde oli tulnud uusi õpilasi teistessegi
klassidesse. Muudatusi toimus ka õpetajate peres. Seoses tervise
halvenemisega palus end direktori kobalt vabastada Vambola Kongo. Uueks
direktoriks määrati Gustav Haller. Uuteks õpetajateks
tulid Marju Sarapuu, Kadi Kokamägi, Angelica Urm ja Urve Kaseleht,
lahkusid Karin Tuvikene ja Ilvi Kangro. Kütjaameti kõrvalt
hakkas poistele puidutööd õpetama Ülo Kulberg. aasta
jooksul toimus veel mitmeid muudatusi. Kadi Olli (Kokamagi) ja Tiiu Alter
(Kivi) läksid lapsehoolduspuhkusele, vanemate klasside kehalise kasvatuse
tunde hakkas andma sovhoosi spordimetoodik Taimo Linnas. 1. oktoobril
haigestus IV klassi õpetaja Tegla Vedler ja teda tuli asendama
värske pensionär, endine inspektor Evi Kasesalu Võrust.
See 1991. aasta oli meie kooliperele ka leina-aastaks. Pika haiguse järel
lahkus jäädavalt meie hulgast kauaaegne direktor Vambola Kongo.
23. mail saatis koolipere ta austusavalduste, pisarate ja valuga viimsele
teele. Suvel, 25. juunil suri õpetaja Tegla Vedler.
Kevadel toimusid Sõmerpalu koolis esimesed, VII klassi üleminekueksamid
kooli poolt määratud eesti keeles ja kirjanduses ning õpilastevalitud
matemaatikas.
Kooli remondiks valmis esialgne projekt. Projekteerijad seadsid eesmargiks
vana mõisaaegse ruumilahenduse taastamise.
Sügisest 1991 sai kool jälle uue nime: Sõmerpalu Põhikool.
Tuli ka uusi õpetajaid: Anneli Jõeloo, äsja Tallinna
Ped. Instituudi lõpetanud Pille Kulberg, Taimo Linnast asendab
tema abikaasa, TÜ kehakultuuriharidusega Tiia Linnas. Alates veebruarist
läks Anneli Jõeloo sünnituspuhkusele ja kooli tuli tööle
Viia Haller.
Koolis said traditsiooniks sügisene lille- ja nunnunäitus, mardipäeva-aegne
maskiball, kevadtalvine näidendipidu ning kevadine lauluvõistlus.
1992. aasta septembrist sai Sõmerpalu
Põhikool tõesti 9-klassiliseks. Kooliaasta algas ka paljudele
õpetajatele ise õppimisega: Urve Kaseleht Tallina Ped. Ülikoolis
eesti keelt, Gustav Haller TPÜ pedagoogikat, Tartu Ülikooli
Pedagoogikakeskuses Viia HaIler ja Marju Sarapuu bioloogiat, Urve Kaseleht
- saksa keelt ja Tiiu Alter pedagoogikat.
Kevadel toimusid Sõmerpalu Põhikoolis esimesed lõpueksamid:
emakeeles, matemaatikas ja saksa keeles ja 15. juunil anti välja
kooli esimesed lõputunnistused esimese lennu kaheksale lõpetajale,
nendest kolm, Kaili Kaseleht, Kristi Neemre ja Ere Täht lõpetasid
kiitusega.
Ka 1993. aasta sügisest toimus muutusi õpetajate seas. Lahkus
Jaanika Mõts, Tiiu Alter jäi koju kaht väikest last kasvatama,
tööle tuli tagasi Taimo Linnas ja keemiat-füüsikat
hakkas õpetama erudeeritud pensionärist metsamees Ame-Milar
Neemre. Õppealajuhatajaks tuli haridusosakonna inspektori kohalt
lahkunud Saima Murel. Lapsehoolduspuhkuselt naasnud Anneli Jõeloost
sai I klassi õpetaja.
Pärast suuri vaidlusi valla ja majandi juhtkonna vahel kolis kool
1994. aasta suvel üle Sõmerpalu riigimõisalt renditud
kontorihoonesse. Koolist lahkusid Saima Murel, Raina Liimets ja Evi Kasesalu,
juurde tuli Külli Karro.
Terve õppeaasta kestnud remondi tulemusena saime endile ühe
kaunima kooli maakonnas. Kui remondi ja õppeaastaga hakati lõpule
jõudma, toimus kooli vaimu vanast majast uude ületoomise tseremoonia
koos sellele järgneva piduliku õhtusöögiga, kus
tänati ehitajaid ja vallavalitsust. Augusti lõpus jõudis
kohale meeldiv sõnum: kunagine Sõmerpalu sovhoosi keskuseboone
koos võimlaga on üle antud Sõmerpalu valla munitsipaalomandisse
ning vald andis selle kasutamiseks Sõmerpalu Põhikoolile.